Eesti suurim saar

Eesti rannikule jääb üle 1500 meresaare. Ühest hektarist suuremaid saari on siiski vaid 400, millest suurem osa (355) kuulub Lääne-Eesti saarestikku. Saarte kogupindalast moodustavad nad üle 97 %. Lisaks neile on Lääne-Eesti saarestikus palju väikeseid saarekesi, milledest suuremat osa võib saareks pidada tinglikult, sest neil ulatub üle veepinna ainult väike kivinukk. Nimedki on sellistel saarekestel mitmekesised: laiud, rahud, kared, nasvad, nukid ja kivid.


Saaremaa, pindalaga 2673 km², on nii Lääne-Eesti saarestiku kui ka kogu Eesti suurim saar. Põhjas eraldab teda Hiiumaast Soela väin, idas Muhust Väike väin (üle selle on ehitatud tamm-maantee) ja edelas Kuramaast Irbe väin. Läänes ja loodes külgneb Saaremaa Läänemere avaosaga, põhjas ja kirdas Väinamerega, kagus ja lõunas Liivi lahega. Saaremaa rannajoon on 854 km pikk ja väga liigestunud. Suurimaks poolsaareks on Sõrve. Üldiselt on Saaremaa madal ja paese pinnaga. Ainult Lääne-Saaremaa kõrgustikul ulatub maapind kõrgemale kui 54 m üle merepinna. Suurimad pangad asuvad põhjarannikul (Panga, Ninase, Suuriku), luiteid see-eest leidub rohkem Lääne-Saaremaal ja Sõrve poolsaarel. Veerikkaim ja suurima jõgikonnaga on Nasva jõgi, kuid üldiselt on Saaremaa jõed ja ojad lühikesed ning veevaesed. Maapinna pideva kerkimise tagajärjel on Saaremaal tekkinud palju lahtedeks nimetatavaid rannajärvi. Suuremad järved on Karujärv Lääne-Saaremaa kõrgustikul ning saare idaosas asuv Koigi järv. Ainulaadse tekkega on Kaali järv. Merelise kliima ning mullastiku mitmekesisuse tõttu on Saaremaa taimestik väga rikkalik - leidub üle 900 taimeliigi. Peaaegu pool saarest on kaetud metsaga. Saaremaale on iseloomulikud kadaka- ja sarapuulood, liigirikkad puisniidud ning allikasood.

Saaremaa 

Saaremaa Eesti kaardil

Tutvustav video Saaremaast